Räägime mänguasjast, mis on eriti populaarne just meie sünges sügis- ja talvepimeduses. Laser! Lasertäppi taga ajavat koera on vahva vaadata, samuti on tillukest seadet taskus mugav kaasas kanda. Ere täpike on pimeduses hästi nähtav ning inimese poolt peaaegu liigutamata juhitav. Tundub liiga hea, et olla tõsi? Muidugi nii ongi.
Lasertäpimängu tõsine viga on see, et valgustäpp ei ole füüsiline objekt. Koer ei saa seda mitte kunagi kätte ja sellel näiliselt tähtsusetul asjaolul võivad olla kurvad tagajärjed. Korduvad püüdlused valgustäppi kätte saada ja alatine ebaõnnestumine võivad kaasa tuua ebameeldivad käitumised, millest vabanemine võib olla aega- ja vaevanõudev. NB! Sama jutt kehtib ka "päikesejänkude" ja igasuguste muude valgustäppide või varjudega mängimise kohta.
Frustratsioon. Koer võib jahimängu ümber suunata jalutusrihmale, inimesele või teisele koerale, sest tal on vaja midagi hammustada, see on jahi normaalne osa. Frustratsioon võib väljenduda ka intensiivse kaevamise või lammutamisena seal, kus koer valgustäppi viimati nägi. Koeral võib olla raske rahuneda ja puhata, sest ta jääb ootama valgustäpi uuesti ilmumist.
Depressioon. Koerad ei pea korduvale ebaõnnestumisele hästi vastu, nad kipuvad muutuma pessimistlikuks ja osavõtmatuks. See on põhjus, miks näiteks otsingukoertele tuleb aeg-ajalt korraldada edukaid simulatsioone.
Kompulsiivne häire. Kõige halvemal juhul võib lasertäpimängu tagajärg olla kliiniline haigus. Koera kalduvus kompulsiivsele häirele on tavaliselt kuni selle avaldumiseni omanikule teadmata. Lasertäpi- või taskulambimänguga vallandunud psüühikahäire võib väljenduda nähtusena shadow chasing ehk kinnisideeline varjude ja valguslaikude tagaajamine. Selline koer võib reageerida intensiivselt ja/või agressiivselt peegeldustele, puuokste õõtsumisele akna taga, nutikella märguannetele, kiiresti liikuvatele objektidele, iseenda varjule ja muudele igapäevastele nähtustele. Ta võib vajada omanikult eluaegset tööd keskkonna haldamisel, kalleid ravimeid ja sama kallist pikaajalist professionaalset abi käitumise muutmisel.
Millega siis pimedas mängida võiks? Kasuta pimedas helendavat või valgustusega palli või mängi koeraga hoopis sikutamis- ja otsimismänge. Tagaajamiseks sobib hästi nööri või mänguridva otsa seotud mänguasi (vt "flirt pole").
Laser ja kassid. Laserit on oluliselt rohkem kasutatud kassidega mängimisel ja kassidel ei paista ülalnimetatud probleemid väga sagedasti esinevat. On mitu teooriat, miks see nii võib olla. Üks põhjendus tuleneb koerte ja kasside erinevatest toitumisviisidest. Kass on kiskja. Luuramine, ründamine, ebaõnnestumine, luuramine, ründamine, ebaõnnestumine, luuramine, ründamine, ebaõnnestumine. Selline on kiskja elu ja tema aju on kohastunud selleks, et püüda saaki tabada üha uuesti ja uuesti, sest sellest sõltub ellujäämine.
Koerad on kümnete tuhandete aastate jooksul arenenud kiskjatest "koristajateks". Vabalt elavad koerad söövad eelkõige igasuguseid jäätmeid, korjuseid ja muud, mis maas leidub. Selline evolutsiooniline muutus on mõjutanud koera aju vastupidavust ebaõnnestumisele: ta ei tule sellega hästi toime, sest tema organism ei taha kulutada energiat tühjale tööle. Ja kuigi võiks oletada, et Muki ei ajaks valgustäppi taga, kui see nii mõttetu oleks, ei ole see tegelikult koera valik. Täpikese liikumine vallandab tahtmatu saagiinstinkti, mis on iidne jäänuk (ja mõnel juhul aretustöö tulemus) meie prügisöödikutest sõprade ajus.
Võimalik on ka see, et me lihtsalt ei oska kasse nii hästi lugeda. Me ei tunne ära nende stressisignaale ega tavatut käitumist ja ei oska seetõttu hinnata laserimängude mõju kassi käitumisharjumustele. Kuigi kassid ei paista kättesaamatust saagist tavaliselt väga häiritud, on siiski ilus suunata vähemalt valgustäpimängu lõpetuseks täpike kassi mänguasjale või toidule, et mäng saaks kiisu jaoks tasuva ja "käpagakatsutava" lõpu.
Loe lisaks:
Comments